Õppeprogramm annab ülevaate põlevkivi kaevandamisest allmaakaevanduses ning erinevate kaevandamisega seotud hoonete tähendusest ja vajalikkusest. Antakse ülevaade inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest. 

Õppeprogramm koosneb 2st põhiosast:

Õpipädevus: Eesmärgid. Programmis osaleja:

• teab põlevkivi kaevandamise viise,
• omab ülevaadet põlevkivi kaevandamise erinevatest
• mõjudest keskkonnale,
• mõistab seoseid tarbimisharjumuste, põlevkivi kaevandamise ja keskkonnamõjude vahel

Eesmärgid geograafias

• mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale;
• suhtub vastutustundlikult keskkonnasse, järgides säästva arengu põhimõtteid;
• mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.

Geograafiat õppides on suure tähtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest.

Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna.

Üldpädevused

• ettevõtlikkuspädevus
• matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
• sotsiaalne ja kodanikupädevus
• suhtluspädevus

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming

Loodusõpetus: Inimene uurib loodust. Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastastikmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale.

Sotsiaalained. Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.

Tehnoloogia. Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste tehnoloogiline pädevus. Füüsikateadmised loovad teoreetilise aluse, et mõista seoseid looduse, tehnika ja tehnoloogia vahel.

Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Meetodid: paikvaatlused, praktilised ülesanded, arutelud, rühmatöö

Vahendid:

• näidismaterjalid: geoloogiliste kihtide läbilõige,

• lamineeritud territooriumi kaart

• küsimustelehed

• pliiatsi

• kindla

• suurusega põlevkivi tükk

JUHEND ÕPETAJALE

Õpikeskkonna eripära: karjääri künklik maastik, allmaakaevanduse käigud. Riietus kihiline ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega. Kaasa kampsun, jope või vihmakeep.

Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele.

Märksõnad Maavarad, põlevkivi, tehnoloogia, kaevandamine

Grupi suurus 33 õpilast + 2 õpetajat

Toimumise aeg Aastaringselt

Jüri Sala on täna Eesti Kaevandusmuuseumi giid, kuid kaevanduses töötanud mehena teab ta täpselt, mida räägib. Projekti “Kaevandusmuuseumi õppe- ja külastusprogrammide väljatöötamine” raames lõi ta kaasa õppeprogrammide koostamisel ning aastal 2020 läbis edukalt muuseumigiidide koolituse, mille üheks mooduliks oli keskkonnaprogrammide läbiviimine.

Ingrid Kuligina on programmi koostaja koostöös Jüri Salaga. Ingrid Kuligina on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme loonud ja läbi viinud juba 2006 aastast, vahepeal Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina. Ida-Virumaa Keskkonnahariduse Ümarlaua liikmena on ta alati kursis uusimate suundadega. 2011 nimetati ta maakonna aasta koolitajaks, aasta matkategelase tiitli on ta teeninud kolm korda. Ingrid koolitab ja koolitub pidevalt. Ta on nii loodusgiid, retkejuht, piirkonna turismiarendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja ning Eesti Matkaspordi eesvedaja.