Kohtla kaevandus asus Ida-Virumaal, Kohtla-Järve piirkonnas, mis on Eestis tuntud kaevanduspiirkonnana. Kui esimesed kirjalikud teated põlevast kivist on pärit juba 1777. aastast, siis kaevandamine sai piirkonnas alguse 1916. aastal ja Kohtlas veel paarkümmend aastat hiljem.

1931. aastal alustas Kohtlas tegevust inglastele kuulunud ühing New Consolidated Gold Fields Ldt., suurfirma, millele muuhulgas kuulusid ka kullakaevandused Austraalias. 17 ruutkilomeetril laiuv maa-alune põlevkivikaevandus rajati 1937. aastal briti suurfirma õlivabrikute varustamiseks põlevkiviga. Aastate jooksul ehitati territooriumile kuus tootmishoonet: õlivabrik, jahvatushoone, laboratoorium, jõujaam, töökoda ja laoruum.

Kohtla kaevanduse erilisus seisnes samaaegses allmaa- ja pealmaakaevandamises, samuti 1957. aastal lisandunud unikaalses sorteerimiskompleksis, kus kuni kaevanduse sulgemiseni kasutati peamiselt vaid naiste käsitsitööd. Sealjuures polnud kivitükid, mis heideti kõrvale, sugugi väikesed, vaid sageli kuni 15–20-kilosed. Nii et mäed, mis Kohtlas kõrguvad, on suuresti naiste kätetöö.

Maa-alune füüsiline raske ja eriti algusaastatel ohtlik kaevandamistöö jäi meestele. Maa-alused kaevanduskäigud kulgesid 8 meetri sügavusest kuni 37 meetri sügavusele, vastavalt põlevkivikihtide kulgemisele. Palju tööd tehti käsitsi, enne kui need asendati võimsate masinatega, mida saab tänagi kohapeal näha. Samuti saab kaevanduses tänaseni näha ja järele proovida sõiduvagonette, millega töölisi maa all kuni 10 kilomeetri kaugusele töökohtadele sõidutati.

Kohtla Kaevanduse näol on tegemist Eesti ühe vanima ja pikemat aega tegutsenud põlevkivikaevandusega. Nõukogude ajal kujunes sellest Ida-Virumaal omamoodi enklaav, kuna Kohtla kaevandus oli ENSVs ainuke, kus töökeeleks oli eesti keel ja juhtideks eestlased.

Kaevanduse hiigelajad jäävad 1970. aastatesse. Rekordaastaks oli 1976, kui Kohtla kaevanduses kaevandati üle 1,5 miljoni tonni põlevkivi, mis oli siiski vaid 5% kogu tollasest põlevkiviregiooni kogutoodangust. Kokku kaevandati Kohtla kaevanduses 64 aasta jooksul ligi 50 miljonit tonni põlevkivi – täpsemalt 48 329 542 tonni, nagu on maalitud viimasele vagonetile, mida tänaseni saab kohapeal uudistada.

Kaevandus tegutses 2001. aasta 1. aprillini, mil see suleti ja tegevust alustas Kohtla Kaevanduspark. Praegune Eesti Kaevandusmuuseum on piirkonna üheks suurimaks turismiobjektiks ja pakub võimalust minna maa all terve kilomeetri ulatuses uudistama, kuidas käis kunagi põlevkivi maa-alune kaevandamine, tutvuda maapealses osas interaktiivses vormis nii vanema kui ka nüüdisaja tehnoloogiaga, põlevkivitootmise ja energeetika valdkonnaga ning nautida võluvat tööstusmaastikku sportides või kultuurisündmustest osa saades.

Maa-aluse Kohtla-Nõmme kaevanduspargi rajamine.

Lisandus unikaalne sorteerimiskompleks, kus kuni kaevanduse sulgemiseni kasutati peamiselt vaid naiste käsitsitööd.

Rekordaasta, mil kaevandati üle 1,5 miljoni tonni põlevkivi.

1. aprillil suleti Kohtla kaevandus ning tegevust alustas Kohtla Kaevanduspark.

Juba muuseumi esimesel külastusaastal käis kohapeal üle 27 000 külastaja.

Augustikuu tugevad vihmasajud uputasid kaevandusmuuseumi allmaaosa. Kahjustused olid nii suured, et eksponaatide väljapanekuga tuli otsast peale alustada.

Taastati kaevanduse sõjajärgne veekõrvaldussüsteem,

Alustati Kohtla Kaevanduspargi rekonstrueerimist.

02.07.2012 Kohtla Kaevanduspark taasavas oma uksed külastajatele.

9. mail said Kohtla Kaevanduspargis ametlikult alguse Eesti põlevkivi lugu tutvustava teemakeskuse maapealse osa ehitustööd. Ühtlasi andis Eesti Energia kaevanduspargile üle muuseumi raskeimaima eksponaadi, Aidu karjääris oma teenistuse lõpetanud kallur BelAZi, mis kaalub 32 tonni.

Detsembris avati kaevanduspargis maa-alune Mutimaa.

7. oktoobril andsid Narva Elektrijaamad Kohtla Kaevanduspargile üle väärika töötaustaga roomikbuldooseri, millest sai uueneva kaevanduspark-muuseumi maapealse ekspositsiooni üks tõmbenumber.

10. aprillil valmisid Kohtla Kaevanduspargi arendustööd vanas rikastusvabrikus, kuhu rajati tehnoloogiamuuseum.

Kohtla Kaevanduspark pälvis Põhja-Eesti kõige enam külastatavama turismiobjekti tiitli.

18. jaanuaril avati Kaevanduspargi välialal talvised mäesuusa- ja tuubirajad.

Alates maikuust kannab Kaevanduspark-muuseum ametlikult nime Eesti Kaevandusmuuseum.

Novembris Eesti Kaevandusmuuseumis lume sulamise ja looduse eripära tõttu maaalune uputus.

Projekteeriti ja ehitati uputuste vältimiseks maaalune veetõkketamm, mis on 40 meetrit pikk ja ulatus laeni.