SA Eesti Kaevandusmuuseumi kogude korraldamine ja kogumispõhimõtted

1.1. Muuseumi missioon

Sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseumi on mäluasutus, mis teaduslikel, hariduslikel ja turismiarenduslikel eesmärkidel kogub, säilitab, uurib ning tutvustab põlevkivi kaevandamise ajalugu Eestis, samuti tööstusliku kaevandamise ja energiatootmise ajalugu ja tänapäevaseid tootmisviise ning tehnoloogiaid. Ühtaegu kogub, säilitab, uurib ning tutvustab Kohtla-Nõmme, kui endise kaevandusasula, piirkonna ajalugu ja arengut. Muuseum on tunnustatud turismimagnetiks, mis lisaks ajalooteaduslikule ning kultuurilisele uurimis- ja tutvustööle pakub sise- ja välisturistidele sportlikku ning meelelahutuslikke puhke võimalusi.

1.2. Muuseumi kujunemislugu

SA Kohtla Kaevanduspark-muuseum asutati Kohtla-Nõmme valla poolt 19.09.2002.a. peale Kohtla Kaevanduse sulgemist kaevanduse varade baasil. Kaevandus suleti 2001.a. 1. aprillil ning esimene grupp külastas muuseumi maa alust osa oktoobris 2001. Kuni sihtasutuse asutamiseni oli muuseum projekti staatuses.

Tegutsemisaja vältel on rekonstrueeritud muuseumi allmaaosa, uuendatud allmaaosa eksponaate ja rajatud täiendavaid eksponeerimis kohti. Samuti on endine rikastusvabrik renoveeritud uueks külastuskeskuseks koos energiateemaliste ekspositsioonidega. Väliterritoorium on kujundatud ja muudetud polüfunktsionaalseks tegevusalaks erinevate museoloogiliste objektide ning ekspositsiooniga. Arvestades asjaolu, et suurel välialal on hulgaliselt varasema kaevandustegevuse ehitisi, mis on märgistatud ja infoviitadega varustatud, võib väliala käsitleda vabaõhumuuseumi tüüpi mäluasutusena, mis lisab täiendavaid võimalusi muuseumi tegevusele, ent samas ka kohustab väliala muuseumipäraselt arendama ja kasutama.

Muuseumi peahoone renoveerimine ning uue püsiekspositsiooni rajamine sai võimalikuks EAS regionaalse arenguprogrammi toetusprojekti tulemusena aastate 2013-2015. Aasal 2016 uuendati asutuse põhikirja ning sellest sai üleriigiline muuseum, just mäluasutusele kohase põhifunktsiooniga varasema teemapargi asemel. Aastal 2016 uuenes ka asutuse töötajaskond ning alates augustist võeti tööle esimene museoloogiliste töödega tegelev töötaja (peavarahoidja-kuraator).

Muuseumi peahoones on eksponeeritud muuseumi püsiekspositsioon, mis tutvustab põlevkivikaevandamist ja õli- ning energiatootmist üldiselt ning endise Kohtla Kaevanduse ajalugu detailselt. Ekspositsioon tutvustab töötajate kaevanduseaegseid töötingimusi, ajaloolisi seadmeid ja tööriistu ning energiatootmise üksikasju.

1.3. Muuseumikogu

Muuseumis on eksponeeritud ja koguna olemas umbes sadakond eksponaati, mis on arvele võtmata ja muuseumi erinevates kohtades (nii erinevates hoonetes, maa-alustes kaevanduskäikudes kui välialal). Muuseumi esemekogule on alus pandud asjaarmastajate poolt ning arvestades asjaolu, et kuni 2016. aasta augustini polnud asutuses tööl museoloogiliste tööde spetsialisti, on kogud suures osas arvele võtmata ning läbi uurimata. Need tööd olid prioriteediks muuseumi 2017a tegevustes. 2016. aasta lõpul sai muuseum rajada esimese esemehoidla ning hoidlate komplekteerimise ja arendamisega jätkatakse vastavalt finantsilistele võimalustele.

Olemasolevad, arvele võtmata kogud koosnevad koguosadest:

  • kaevanduse olmega seotud esemed

  • püsiekspositsioonis paiknevad esemed, seadmed, tehnilised lahendused põlevkivi tootmises ja Kohtla Kaevanduse ajaloost (töötavad ja eksponeeritavad seadmed- kombain, laadur jne) on arvel põhivara nimistus.

  • varasema Kohtla Kaevanduse dokumendid

  • fotokogu (fotopositiivid ja alustele kleebitud, varemeksponeeritud fotod)

  • Kohtla-Nõmme ajaloo fotokogu, dokumendid, kaardid

  • meeskoor „Kaevur” dokumendid, fotokogu, esemed

  • rikastusvabriku tööriistakogu, vanad seadmed

  • väliterritooriumi vanad seadmed, kaevandusmasinad on arvele põhivarana

  • unikaalsed maa-alused töötavad ja eksponeeritavad seadmed (kombain, laadur jne) on arvele põhivarana

Lisaks eelnimetatule paikneb muuseumis mahukas erakollektsioon kivimitest (kuuluvus eraisik Enn Käissile), mille üleandmine-omandamine muuseumile on põhimõtteliselt kokku lepitud, kui üleandmise detailid ning protseduur täpsustamisel.

1.4. Muuseumi välialal asuvad endised kaevandushooned (vabaõhumuuseumi ala)

  • kaevanduse endine administratiivhoone ehk nn „valge maja“;

  • uus külastuskeskus e. kaevanduse endine rikastusvabrik;

  • vana katlamaja e. kunstiköök;

  • välipaviljon õuesõppe tegevusteks;

  • põhja pumbajaam;

  • alajaam, kaevandusvälja trafoalajaam (turvalisusnõuetest tulenevalt ei saa käsitleda muuseumi külastusalana);

  • lõhkeaineladu, õppepunkt;

  • karjääripunker;

  • endine buldooserite garaaž (tehnohoone – on kasutuses muuseumi oma tehniliste vahendite hoiualane, ei saa käsitleda muuseumi külastusalana).

Kaks fondihoidlat asuvad endises administratiivhoones, nn „valges majas“. Fondihoidlate väljaarendamisega sai muuseum tegelema asuda alles 2016. aasta lõpus ning nende varustamine spetsiaalinventariga ja nõuetekohane väljaarendamine jätkub.

Esemekogu ja fondihoidlate korrastamine ning järelevalve on muuseumi peavarahoidja-kuraator tööülesandeks, kes 2018 aastal rahaliste vahendite vähesuse tõttu koondati. Pidevalt tegeldakse püsiekspositsioonis olevate seadmete remondiga, et neid töötavana eksponeerida.

Tulenevalt inimressursi ja rahaliste vahenditea nappusest kujuneb kogude arvele võtmine ja elementaarne korrastamine pikaajaliseks protsessiks.

1.5. Muuseumi koostöövõrgustik

Muuseumil puudub sõprade selts. On loodud esmane koostöö piirkonna teiste muuseumidega näituste ning erialase täienduskoolituse korraldamiseks.

Tihe koostöö on kohaliku giidi ning asjaarmastajast kollektsionääri Enn Käissiga, kelle kivimite kollektsioon paikneb muuseumis. On alustatud tegevusi selle erakogu üleandmiseks muuseumile.

Kohtla-Nõmme Rahvamajas tegutseb Kohtla ajalooring alates 1988 aastast ning nende aktiivsel tegutsemisel on toimunud mitmeid teabepäevi ning välja antud mitmeid koduloo uurimusi. Kohtla ajalooringiga koostöös on vajalik elavdada Kohtla-Nõmme koduloouurimuslik tegevus ja jätkata ühiste teabepäevade korraldamist ning koduloo uurimuslike lugude kogumist ja säilitamist.

Tihe koostöö on piirkonnas OÜ Adrenaator Grupi ning Alutaguse Matkaklubiga tööstuspärandi tutvustamisel. Koostöösuhted teenivad esmajoones muuseumi kui turismivaldkonna objekti huve. Samas aitavad need koostöösuhted luua alust edaspidiste suurürituste korraldamiseks, mille raames saab muuseum täiendavat tähelepanu ka oma museoloogilisele ekspositsioonile.

Koostöö on Eesti Kaevandusmuuseumi arengu aluseks ning koostöös maakonna turismiklastriga toimub aktiivne maakonna ja Kaevandusmuuseumi turundamine ja positiivse maine kujundamine.

2. Kogumispoliitika

2.1. Kogumise eesmärk

Eesti Kaevandusmuuseumi funktsiooniks on kaevandamise ajaloomälu hoidmine – Ida-Virumaa, kui kaevandamise piirkonna ajaloo- ja tööstus- ning kultuuripärandi kogumine, uurimine ja tutvustamine.

2.2. Lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühiülevaade

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis (munitsipaalmuuseum) säilitatakse piirkonna kunstnike kunstiteoseid, kaevandamise fotokogu, põlevkivikaevandamise esemeid, trükiseid jms.

Iisaku muuseum (munitsipaalmuuseum) on kogunud esemeid piirkonna koduloo, ajaloo, esemetest, fotodest, ürikutest. Tehakse kodu-uurimusi, korraldatakse üritusi ja näitusi.

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum dubleerib mõningal määral Eesti Kaevandusmuuseumi kogusid fotokogu osas.

2.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

Võetakse arvele neid esemeid, mis vastavad muuseumi arenguplaanile ja kogumispoliitikale.

Ei võeta muuseumi kogusse üksikeset või erikogusid, kui selle üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi arenguhuvidega.

Ei võeta arvele esemeid, mille säilitamiseks ja eksponeerimiseks puuduvad tingimused ja eelarvelised võimalused.

Esemekogu komplekteerimisel arvestab muuseum teiste sama piirkonna muuseumide kogumispoliitikaga. Muuseumile mittevajalikud esemed tagastatakse või kokkuleppel omanikuga antakse edasi teistele muuseumidele.

2.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid.

Eesti Kaevandusmuuseum kogub ainult põlevkivi kaevandamise, energiatootmise ning Eesti tööstusajaloo teadusliku, ajaloolise ja esteetilise väärtusega esemeid. Samuti Kohtla-Nõmme, kui piirkonna ajalooga seotud esemeid ja dokumente.

Peamiseks kriteeriumiks on esemete ja dokumentide otsene seotus kaevandamise ja põlevkivitootmise ajaloo erinevate valdkondade ja seotud inimestega.

2.5. Muuseumikogu täiendamise protseduurid

Sihtasutuse peavarahoidja-kuraator vastutab muuseumikogu täiendamise eest. Ta koostab esemete hoiule võtmise akti koos esmase info ja legendiga. Juhatuse liikme käskkirjaga moodustatud komisjon valib ja korraldab eseme(te) vastuvõtu või selle ostu muuseumisse. Komisjon otsustab eseme vastuvõtmise abi- või põhikogusse, või tagastab omanikule. Komisjoni protokolli alusel vormistatakse vastuvõtuaktid. Asutusesisesel kokkuleppel võib peavarahoidja-kuraator delegeerida kogude üleandmise ja vastuvõtmisega seotud tehnilisi töid muuseumi teistele töötajatele.

2.6. Kogude täiendamisvõimalus

  • kogude kasvu piirab ruumikitsikus ja spetsiaalhoidlate puudus;

  • koheselt on hoidlatesse vaja täiendavaid riiuleid, erimööblit ning säilituskarpe jm väikevahendeid;

  • hoidlad on vaja varustada spetsiaalseadmestikuga (niiskus- ja temperatuurimõõdikud ning reguleerimisseadmed);

  • kogude laiendamise võimalused nõuavad suuri investeeringuid (ruumide mittevastavus hoiutingimustele);

  • puuduvad finantsvahendid kogude suunatud täiendamiseks;

  • on olemas mitmekülgne huvi muuseumi funktsiooni ning eesmärkidega seonduvate erakollektsioonide ja esemete üleandmiseks muuseumile (eraisikud, VKG, Alexela Energia, Eesti Energia muuseum jt).

2.7. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

2.7.1.Tugevad küljed

  • hea keskkond kaevandamise teemalise kogu pidamiseks

  • suhteliselt ülevaatlik (ühest perioodist) fotopositiivide kogu

  • Kohtla-Nõmme ajaloodokumentide ning fotopositiivide kogu

2.7.2.Nõrgad küljed

  • kogude säilivus (puuduvad nõuetele vastavad hoidlad, hoidlaruumid on selleks kohandatud ning neid on vähe)

  • suures osas puudub nõuetele vastav hoidlainventar

  • puudub ventilatsioon

  • niiskusrežiim vastavalt aastaaegadele

  • konserveerimiskontseptsiooni pole võimalik ressursside puudumisel rakendada,

2.8. Muuseumikogust väljaarvamine

Esemete väljaarvamine muuseumikogust toimub muuseumiseaduses sätestatud alustel.

Esemed, mis ei vasta muuseumi ainevaldkonnale võib üle anda teistele muuseumidele või arhiivile.

3. Muuseumikogu dokumenteerimine

3.1. Iga säilitamisele kuuluv ese võetakse hoiule, koostades vastav akti koos objekti kirjeldavate andmetega ja legendiga. Muuseumikomisjoni protokolli otsusega võetakse see ese arvele või tagastatakse. Protokolli otsuse alusel vormistatakse vastuvõtuakt ning seejärel ese märgistatakse ja kirjeldatakse vastavalt nõudmistele, paigaldatakse hoidlasse.

3.2. Muuseumikogude inventuurid viiakse läbi kogude kaupa, arvestusega, et viie aasta jooksul saaksid kõik kogud kontrollitud. Juhatuse käskkirjaga määratakse komisjoni koosseis ja inventuuri läbiviimise tähtajad. Inventuuride dokumendid esimesed eksemplarid säilitatakse muuseumi kantseleis.

3.3. Muuseumil puuduvad vajalikud säilitustingimused, reguleeritakse temperatuuri kogu hoones või ruumis kraanide kinnikeeramisega. Vajaliku niiskuse tagamiseks kasutakse veevanne. Hoidlaruume koristatakse regulaarselt. Peavarahoidja kontrollib esemete säilimistingimusi ruumides ja riiulitel.

3.4. Muuseumikomisjoni protokolli alusel tagastatakse omanikule hoiule võetud asjad akti alusel.

Kui ese antakse alatiseks üle teisele muuseumile või arhiivile, siis koos aktiga väljastatakse kogu eset puudutav dokumentatsioon, lisades eseme kogust väljaarvamise põhjus ja ametlik kinnitus selle kohta.

4. Muuseumikogu kasutamine

4.1.Rollid ja vastutus

Juhatuse liikmel lasub üldine vastutus muuseumikogude eest. Ta vastutab muuseumikogu säilitamis- ja hoiutingimuste tagamise, kirjeldamise, laenutamise ja tagastamise eest.

4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon

Muuseumikogu eseme liikumine vormistatakse aktidega (vastuvõtt ja tagastus).

Eseme väljastamisel teistele muuseumidele ja asutustele toimub taotluskirja alusel. Haldusjuht vormistab vastavad aktid. Tagastamisel kontrollitakse kõik esemed ja vormistatakse tagastusakt.

Uurijate teenindamine toimub juhatuse liikme nõusolekul.

4.3. Digiteerimispoliitika

Muuseum alustab esemete digiteerimisega pärast kõigi põhikogu esemete arvele võtmist. Esmajärjekorras digiteeritakse arvel olevad museaalid ning põhikogu rariteetsemad esemed. Seejärel digiteeritakse muuseumikogu fotod ja teised esemed, vastavalt tehnilistele ja rahalistele võimalustele.

5. Säilitamine

5.1.Rollid ja vastutus

Muuseumikogude säilitamise eest vastutavad muuseumi juhatuse liige ja haldusjuht (igapäevane tegevus ja dokumentatsioon).

5.2. Säilitustingimused

Muuseumikogude hoidlates peaks olema püsiv temperatuuri- ja niiskuserežiim: temperatuur 18-20º, niiskus 55%.

Hetkel puuduvad muuseumis nõuetele vastavad fondihoidlad (hoidlaruumid on selleks kohandatud), kus pole nõuetele vastavat hoidlainventari. Pole võimalik tagada püsivat temperatuuri- ja niiskuserežiimi, puudub ventilatsioon, kõikumised toimuvad nii ööpäevaringselt kui ka aastaaegadele lõikes. Fondihoidlatega külgnevates ruumides toimuvad muuseumi massiüritused klientidele, mis seab täiendavad nõuded turvasüsteemidele. Muuseumi väliala on ümbritsevale kogukonnale ligipääsetav, mistõttu pole tagatud väliala ekspositsiooni muuseumipärane hoidmine.

Nimetatud puudused saaks kõrvaldada uute hoidlate ehitamisega või olemasolevate ruumide kapitaalsete uuenduste sisseviimisega. Väliala sulgemisega kõrvalistele isikutele.

5.3. Säilitustingimuste tagamine

Kohandatud hoidlad on lukustatud ja valve all. Juurdepääs hoidlasse on ainult juhatuse käskkirja kinnitatud isikutel. Peavarahoidja-kuraatoril ja juhatuse liikmel on õigus vajadusel siseneda kõikidesse hoidlatesse.

Osa dokumendi- ja fotokogust on paigutatud erineva suurusega erikarpidesse.

Kord aastas, toimub esemete seisundi kontroll ja nende valik konserveerimistöödeks. Kavas on soetada eririiulid rariteetsematele esemetele.