Õppekäik allmaamuuseumis. (1-1,5h)
Tutvutakse põlevkivi allmaakaevandamisega. Uuritakse kaevandatavaid põlevkivi kihte, veejuhtimist, kaevandamistehnikaid jne.
- Riietumine (joped, kiivrid) juhised maa all käitumise kohta
- Sõidetakse rongiga käsikambri kohta, kus tutvutakse geoloogilise läbilõikega ja käsikambri tööriistadega
- Kombaini juures tutvustatakse kamberkaevandamist ning selle mõju keskkonnale, maapinna langatused
- Paarislaava kaevandamise põhimõtete tutvustus
- Läbinduses tutvustatakse lõhketöid ning kaevanduse ventilatsioon.
Õppekäik Eesti kaevandusmuuseumi territooriumil. (0,5h)
Läbi põneva orienteerumismängu tutvutakse põlevkivi fraktsioonidega, kaevandamise kõrvalsaadustega, põlevkivi kaevandamisega seotud töödega maa peal.
Õppekäik jalgsi Aidu karjääri kõige vanemas osas. Programmijuht räägib huvitavaid fakte põlevkivi karjääriviisilisest kaevandamisest ja rekultiveerimisest. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
-
- Rekultiveeritud metsa puistu vaatlus
- Kaevandusvete omaduste mõõtmine: temperatuur, pH, läbipaistvus, sügavus.
- Kaevandusvete elustiku vaatlus.
- Põlevkivi ja paekivi tiheduse välja arvestamine.
Õppekäik transpordiga Aidu karjääri uuemas osas, kust avanevad suurepärased vaated karjäärile. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
Seos õppekavaga:
Loodusõpetus: Inimene uurib loodust. Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastastikmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale.
Sotsiaalained. Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.
Tehnoloogia. Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste tehnoloogiline pädevus. Füüsikateadmised loovad teoreetilise aluse, et mõista seoseid looduse, tehnika ja tehnoloogia vahel.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Meetodid: paikvaatlused, mõõtmised, praktilised ülesanded, arutelud.
Vahendid:
- näidismaterjalid: erinevad langatused, geoloogiliste kihtide läbilõige,
- lamineeritud territooriumi kaart
- küsimustelehed
- pliiatsid
- kindla suurusega põlevkivi tükk
Juhis õpetajale:
Soovitus: õpilastel uurida eelnevalt kodus 1 kuu jooksul kuluv energia kogus.
Õpikeskkonna eripära: karjääri künklik maastik, allmaakaevanduse käigud. Riietus kihiline ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega ning üks osa maastikust läbitakse lahtise autoga (külm tuul). Kaasa kampsun, jope või vihmakeep. Vihmase ilmaga võib ette tulla lühemaid poriseid lõike.
Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele.
Rühma suurus: kuni 17 õpilast + 1 õpetaja
Korraga saame vastu võtta maksimaalselt 2 rühma.
Õppeprogramm viiakse läbi koostöös Alutaguse Matkaklubi ja Adrenaator Grupiga.
AEG kevad, suvi, sügis
Juhendajad
Ingrid Kuligina on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme loonud ja läbi viinud juba 2006 aastast, vahepeal Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina. Ida-Virumaa Keskkonnahariduse Ümarlaua liikmena on ta alati kursis uusimate suundadega. 2011 nimetati ta maakonna aasta koolitajaks, aasta matkategelase tiitli on ta teeninud kolm korda. Ingrid koolitab ja koolitub pidevalt. Ta on nii loodusgiid, retkejuht, piirkonna turismiarendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja ning Eesti Matkaspordi eesvedaja.
Jüri Sala on täna Eesti Kaevandusmuuseumi giid, kuid kaevanduses töötanud mehena teab ta täpselt, mida räägib. Projekti “Kaevandusmuuseumi õppe- ja külastusprogrammide väljatöötamine” raames lõi ta kaasa õppeprogrammide koostamisel ning aastal 2020 läbis edukalt muuseumigiidide koolituse, mille üheks mooduliks oli keskkonnaprogrammide läbiviimine.
