Your browser (Internet Explorer 7 or lower) is out of date. It has known security flaws and may not display all features of this and other websites. Learn how to update your browser.

X

Navigate / search

Eesti Kaevandusmuuseum

Kohtla põlevkivikaevandus rajati 1937. aastal Briti kompanii „New Consolidated Gold Fields Ltd“ õlivabrikute varustamiseks põlevkiviga. Maavarade poolest rikkaliku Ida-Virumaa kaevanduspiirkonna üheks keskuseks kujunenud Kohtla kaevanduse erilisus seisnes samaaegses all- ja pealmaakaevandamises, samuti 1957. aastal lisandunud unikaalses käsitsisorteerimise kompleksis, kus põlevkivi rikastamiseks kasutati  kuni kaevanduse sulgemiseni peamiselt vaid naiste käsitsitööd.

1.aprillil 2001. aastal sulges Kohtla kaevandus 64 tegutsemisaasta järel oma uksed, olles selle aja jooksul jõudnud toota ligikaudu 48 329 542-s tonni põlevkivi.

Koheselt pärast sulgemist käivitus kõrge töökultuuri, madala põlevkivi omahinna ja eeskujuliku heakorra poolest tuntud Kohtla-Nõmme kaevandusterritooriumile Kohtla Kaevanduspark-muuseumi rajamise projekt. Ettevalmistused muuseumi avamiseks kestsid mõned kuud ning esimesed külastajad pääsesid allmaamuuseumisse 1. detsembril 2001.a.

2.oktoobril 2002. aastal moodustati Sihtasutus Kohtla Kaevanduspark-muuseum, mille tähtsaimaks ülesandeks on allmaamuuseumi opereerimine ja külastus- ning vabaajakeskuse väljaarendamine ning haldamine.

Sihtasutuse missiooniks  on arendada ning edendada Ida-Virumaa omanäolisimat piirkonda, mis on kujunemas üleriigilise tähtsusega atraktiivseks turismiobjektiks.

Loodud kaevanduspark on arenemas kaasaaegseks külastuskeskuseks, mis tutvustab interaktiivses vormis põlevkivitootmise ja energeetika valdkonda, jutustades külastajatele lugu Eesti põlevkivienergeetika ajaloost, alustades maavara geoloogilisest tekkimisest ja kaevandamisest kuni elektrienergia lõpptarbijateni jõudmiseni ning põlevkivi tulevikuväljavaadeteni.